Demograafiline mõistatus on Hiina majandusteadlasi viimasel ajal segadusse ajanud. Ühest küljest on oodatav eluiga pikenenud. Teisest küljest suurendab vananemine tööjõupuuduse tont, kui majandus püüab kasvu stabiliseerimiseks ning tarbimise suurendamiseks ja kvaliteetseks arendamiseks maha raputada nii COVID-i mõju kui ka lugematuid muid koduseid ja välismaiseid vastutuult.
Et tagada vananemine ja "sügav vananemine" – see tähendab, et 14 protsenti 65-aastastest või vanematest elanikkonnast – ei kahjusta majanduskasvu, vaid aitavad seda kaasa, keskenduvad eksperdid ebaõnne võimaluseks muutmisele.
Seega püütakse eakatele mõeldud pensioni- ja varahaldustoodete mitme miljardi dollarilist potentsiaali ära kasutada, tekitades lootust, et see viib lõpuks ressursside, sealhulgas inimressursside, uuendusliku kasutamiseni ja toetab pikaajalist majanduskasvu.
Üldises perspektiivis annab oodatava eluea pikenemine tunnistust meditsiiniteenuste, toiduohutuse, elukvaliteedi ja kehaliste harjutuste leviku paranemisest.
Hiina on nüüd kõrgema keskmise sissetulekuga riikide hulgas peamiste tervisenäitajate poolest kõrgemal, ütles komisjoni planeerimis- ja teabeosakonna direktor Mao Qun'an. Hiinas aga langeb pikem oodatav eluiga kokku vananemise ja sügava vananemisega.
Riikliku statistikaameti jaanuari lõpus avaldatud andmed näitasid, et 60-aastased ja vanemad inimesed moodustasid Hiina elanikkonnast 18,9 protsenti ehk umbes 267 miljonit (2021. aasta lõpus 1,413 miljardit). 65-aastased ja vanemad moodustasid möödunud aasta lõpuks 14,2 protsenti ehk üle 200 miljoni elanikkonnast.